Eesti
English Español
Eesti ja Hispaania »

Hispaania - suhted

31.08.2017

 
 

- Diplomaatilised suhted
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Kaitsealased suhted, NATO
- Majandussuhted
- Kultuur

 

Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ning kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ning uued tehnoloogiad.

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 25. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

2004 märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Alates 21. märtsist 2017 on Hispaania suursaadikuks Eestis Teresa Orjales Vidal.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. a. Alates 6. oktoobrist 2014 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Rasmus Lumi.

Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Tomás Antón Lorca Galicia piirkonnas (Ferrolis) ja Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.

Visiidid
 

Hispaaniasse
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas
september 2014 välisminister Urmas Paet töövisiidil
detsember 2009 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2009 välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil
juuli 2007 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil, delegatsiooni koosseisus välisminister Urmas Paet, kultuuriminister Laine Jänes
oktoober 2006 põllumajandusminister Ester Tuiksoo
veebruar 2004 peaminister Juhan Parts osales parempoolsete ja kristlikdemokraatlike parteide ühenduse juhtide tippkohtumisel, mille raames kohtus ka peaminister José Maria Aznariga
juuni 2002 Riigikogu esimees Toomas Savi osales EL liikmes- ja kandidaatriikide parlamendijuhtide konverentsil
veebruar 2000 Peaminister Mart Laar osales Madridis parempoolsete parteide foorumil „Europa 2010“ ja kohtus peaminister José María Aznariga
november 1998 president Lennart Meri avas Eesti suursaatkonna Madridis ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga
Eestisse
juuli 2017 peaminister Mariano Rajoy ja kaitseminister María Dolores de Cospedal
aprill 2017 välisminister Alfonso María Dastis Quecedo
veebruar 2015 kaitseminister Pedro Morenés Eulate
oktoober 2013 välisminister José Manuel García-Margallo
juuni 2011 Euroopa Liidu asjade riigisekretär Diego López Garrido
mai 2009 Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia riigivisiidil Eestis. Delegatsiooni koosseisus välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2006 kaitseminister José Antonio Alonso Suárez
juuli 2006 Euroopa Liidu asjade riigisekretär Alberto Navarro González
mai 2006 Hispaania parlamendi ülemkoja esimees Javier Rojo
mai 2006 välisminister Miguel Angel Moratinos
september 2003 Euroopa asjade riigisekretär Ramón de Miguel Egea
september 2001 peaminister José Maria Aznar
aprill 2001

välisminister Josep Piqué

Lepinguline baas

 

Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahel on sõlmitud alljärgnevad lepingud:

  • Rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe (jõustus 24.11.1997)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 01.07.1998)
  • Kaitseministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 24.11.1999)
  • Kokkulepe viisanõuete kaotamisest (jõustus 30.01.2000)
  • Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Kokkulepe kurjategijate väljaandmise kohta (jõustus 07.02.2000)
  • Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 01.01.2005)
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 26.01.2007)
  • Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (jõustus 07.11.2007)
  • Eesti ja Hispaania vaheline viisaesindusleping (jõustus 29.04.2009)
  • Välisministeeriumide vaheline ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04.05.2009)
  • Salastatud teabe kaitse kokkuleppe muutmise kokkulepe (jõustus 14.01.2011)
     

Kaitsealased suhted, NATO


Hispaania osales Balti õhuturbemissiooni tugevdamisel 2015. aasta jaanuarist aprillini Ämaris ja korralisel rotatsioonil Šiauliais jaanuarist aprillini 2016. Hispaania osales Balti riikides õhuturbe rotatsioonis ka 2006. aastal.

Hispaania on üks Eestis loodud NATO küberkaitse keskuse asutajaliikmetest ja kaks Hispaania eksperti (sõjaväelane ja tsiviilspetsialist) alustasid keskuses tööd 2008. a augustis.

Balti-Hispaania julgeoleku- ja kaitsepoliitika seminar toimus esmakordselt 2009. a Riias, seejärel veebruaris 2013 Madridis ja mais 2015 Riias.

Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis. Eesti kaitseatašeed määranud ei ole.

Majandussuhted
 

Eesti-Hispaania kaubavahetus 2006-2016 (mln eurot):

  Käive Eksport Import
2006 116.8 46.6 70.2
2007 125.9 46.1 79.8
2008 140.1 58.5 81.6
2009 112.6 41.5 71.1
2010 133.9 64.7 69.2
2011 243.7 163.5 80.2
2012 242.7 137.6 105.1
2013 246,1 108,1 138,0
2014 241,5 114,4 127,1
2015 300,4 119,8 180,6
2016 279,6 108,6 170,9

Allikas: Statistikaamet
* Import arvestatud saatjariigi järgi

 

2015. a oli Hispaania Eestile 17. kaubavahetuspartner 1,2% kogu Eesti väliskaubanduskäibest.

Eesti peamised ekspordiartiklid Hispaaniasse 2015. aastal:
  • masinad ja seadmed – 54,3%
  • puit ja puittooted – 8%
  • taimsed tooted – 7,7%
  • sõidukid, transpordivahendid – 5,6%
  • keemiatooted – 5,6%

 

Eesti peamised impordiartiklid Hispaaniast 2015. aastal:

    • sõidukid, transpordivahendid – 32,5%
    • valmistoidukaubad ja joogid – 15,4%
    • tekstiilitooted – 11,3%
    • masinad ja seadmed – 10,3%
    • taimsed tooted – 8,2%

    Investeeringud
     

    Hispaania otseinvesteeringud Eestisse 2006-2016 (mln eurot)
    31.12.2006 27.8
    31.12.2007 24.1
    31.12.2008 28.6
    31.12.2009 45.4
    31.12.2010 45.2
    31.12.2011 32.1
    31.12.2012 28.8
    31.12.2013 16,0
    31.12.2014 30,2
    31.12.2015 43,3
    31.12.2016 60,5


    Hispaania otseinvesteeringud Eestisse moodustavad ca 0,2% kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest. Kõige rohkem investeeriti hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusesse ja kinnisvarasse. Suurim Hispaania osalusega ettevõte Eestis on Fersa Energias Renovables SA, turismisektorisse on jõudnud üks suuremaid Hispaania investeeringuid Marbella Club Hotel S.A. poolt, kes ostis Schlössle Hotel Group AS.

    Eesti ettevõtted investeerisid Hispaaniasse 2010. a 54,2 mln eurot, 2011. a 56,9 mln eurot, 2012. a 60,2 mln eurot ja 2013. a 63,7 mln eurot ja 2014. a 89,8 mln eurot. Seisuga 31.12.2015 oli Eesti otseinvesteeringute maht Hispaanias 77,6 mln eurot, mis moodustab 1,4% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest. Kõige rohkem investeeriti kinnisvarasse.

    Allikas: Eesti Pank

    Turism
     

    Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Turistide arvu aitasid kuni 2011. aastani tõsta Estonian Air’i otselennud Barcelonasse. Hetkel pakub otselende Eesti ja Hispaania vahel lennufirma Ryanair, opereerides suvehooajal liinil Tallinn-Girona-Tallinn, alates 2014. a suvest hakkas Hispaania odavlennufirma Vueling tegema otselende Tallinna-Barcelona liinil.

    Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004 andis olulise tõuke turismi kasvule – Eestis majutati sel aastal 54% ja järgneval, 2005. a, 96% rohkem (üle 15 500) hispaania turiste kui eelnevatel aastatel. Uus tõus hispaania turistide arvus tuli aastal 2011, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinnaks. Siis oli majutatavate arv 27 100. 2014. aastal külastas Eestit 25 929 majutuvat hispaania turisti ja 2015. aastal 27 665 Hispaania turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid hispaanlastele suuremat huvi veel Tartu ja Pärnu.


    Kultuur

     

    Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. Hispaanias on stažeerinud Hispaania-poolsete stipendiumidega mitmed hispaania keele õpetajad, aga ka erinevate valitsusasutuste ametnikud Eestist. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso.

    Pärast Hispaania saatkonna avamist Tallinnas (2004) on Eestis toimunud arvukalt hispaania kultuuri tutvustavaid üritusi. Toimunud on mitmeid kunstinäitusi, erinevates kinodes on näidatud hispaania filmikunsti, erinevate tantsuetendustega on tutvustatud hispaania tantsu ning aset on leidnud väga erinevad kontserdid. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel ka Ibero-Ameerika riikide kultuuri festivali Iberofest. Eesti Vabariigi suursaatkond Madridis on aga aktiivselt tegelenud Eesti kultuuri tutvustamisega Hispaanias.

    Muusika

    • 2006. a toimus Barcelonas VIII rahvusvaheline rahvalaulukonkurss, kus Tallinna Ülikooli kammerkoor sai esimese koha ning Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoor teise koha.
    • Veebruaris 2008 EV 90. aastapäevale pühendatud Eesti politsei puhkpilliorkestri kontsert ja solist Kaire Vilgats Barcelona Petit Palau de la Musicas.
    • Veebruaris 2008 ETV tütarlastekoori kontsert Madridi Linnavalitsuse Conde Duque Kultuurikeskuses.
    • Märtsis 2008 Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert Cuenca religioosse Muusikanädala raames.
    • Oktoobris 2008 Teet, Mari ja Martin Järvi kammertrio kontserdid Madridis ja Sevillas.
    • Märtsis 2012 toimunud kontserdil esitas Hispaania Riikliku TV ja Raadio orkester Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut.
    • Juulis 2013 toimus Eesti tütarlastekoori Ellerhein ringreis Andorras ja Hispaanias, mille raames esineti Andorra kaitsepühaku Meritxelli Püha Jumalaema kirikus, Kataloonia maakonnas Vici linnas, Madridi ja Burgose konservatooriumites.
    • Septembris 2013 andis viiuldaja Andres Mustonen koos hispaania klaverimängija Alfredo Oyaguez Montero’ga Palma de Mallorcal, Deias ja Kataloonia maakonnas l'Escalas kontserttuuri "Mustonen is 60!: Crazy Opera and Broadway Musicals" raames neli kontserti.
    • Oktoobris-novembris 2013 andis oma 25. aastapäeva tähistav Tallinna Poistekoor kontserte Tolosa ja Bilbao piirkonnas ning osales Tolosas toimuval mainekal Euroopa Grand Prix' sarja kuuluval noortekooride konkursil.
    • 2014. aastal esinesid kontsertidega Maren Ülevain ja Kristi Mühlinkg maikuus ning Mari Järvi ja Miina Järvi septembris.
    • Märtsis 2015 Madridis ja Barcelonas toimunud Carta Blanca festivali aukülaline oli  Arvo Pärt.
    • Märtsis 2015 osales Neidudekoor Kurekell rahvusvahelisel kooride festivalil „Canta en Primavera“ Málagas, kus valiti parimaks noortekooriks ning folklooris saavutati II koht. Ka esines Kurekell Málaga katedraalis.
    • Juunis 2015 toimus Maren Ülevainu ja Kristi Mühlingu kontsert eesti muusikast Granada Rahvusvahelisel Muusika- ja Tantsufestivalil.
    • Musamari Koorikooli lastekoor saavutas oktoobris 2015 Tolosas, Baskimaal rahvusvahelisel koorikonkursil kolmanda koha.
    • Madridis tegutseb ja teeb Eesti saatkonnaga koostööd muusikaõpetaja ja klavessiinimängija Karin Madsen.

    Näitused

    • Estonia Kontserdimajas oli 2006/2007 hooaja jooksul eksponeeritud näitus “Hispaania noored maalikunstnikud”. Projekti algataja oli Eesti pool ning see sai teoks Hispaania Suursaatkonna toetusel.
    • Detsember 2007–märts 2008 oli Kumus rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek. Näitusel oli 57 tööd ning 8 fotot.
    • Juuni- juuli 2008 Barcelona Torculu kunstigaleriis Eestist pärit kunstniku Sergei Inkatovi maalide näitus.
    • Märts-juuli 2010 toimus Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus Santanderis ja Madridis.
    • Juulis 2013 eksponeeriti Eesti kultuuripäevade raames Burgose linna San Juani kloostris kaht Eesti-teemalist näitust: “Eesti tuletornid läbi aegade” ja “Liivimaa ajaloolised kaardid”.
    • Juunis 2014 sai Barcelonas tutvuda Eesti kaasaegse kunstiga „The Hypnotist Collector“ projekti raames.

    Film

    • Alates 2005. aastast on kevaditi Hispaania saatkonna Tallinnas eestvedamisel toimunud Hispaania filmide nädal Tallinnas ja Tartus. Ettevõtmine on saanud teoks Sõpruse kino, Kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Filmi Sihtasutuse toetusel. 2016. a toimus Hispaania ja hispaaniakeelsete filmide näitamine märtsikuus festivali Iberofest raames.
    • 2007. a augustis leidis Portugali ja Hispaania suursaatkondade toetusel aset Ibeeria filmide nädal Tallinnas ja Tartus.
    • 2008. a aprillis näidati Hispaanias filmi „Klass”.
    • 2008. a juulis osales Veiko Õunpuu film „Sügisball” Valencias toimunud Cinema Jove rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai seal peaauhinna.
    • 2010. a aprillis näidati Eesti dokumentaalfilme Madridi Suite filmifestivalil.
    • 2011. a. mais näidati kaasaegse kunsti festivali raames Madridi filmoteegis Jaan Toomiku lühimängufilmi „Oleg“.
    • Aprillis 2013 võitis Eesti, Hispaania ja Portugali koostöös valminud film „Black Diamonds“ Malaga filmifestivalil publikuauhinna.
    • Juunis 2013 võitis Janno Jürgensi lühifilm „Distants" Hispaanias festivalil Huesca International Film Festival rahvusvahelises võistlusprogrammis Francisco Garcia de Paso auhinna, mis antakse kõige paremini inimlikke väärtusi edasi andvale lühifilmile.
    • Augustis 2013 korraldas keele- ja kultuurikeskus Hispaania Maja koostöös kino Artisega ning Hispaania saatkonna toetusel Hispaania maailma festivali, mille raames pakuti filme, muusikat, raamatuid, kokakunsti ja lasteprogrammi hispaaniakeelsest maailmast.
    • Märtsis 2014 toimus Hispaania, Argentiina ja Mehhiko saatkondade initsiatiivil Hispaania maailma festival, programmis oli nii filme, loenguid, kontserte ja näitusi kui ka hispaania keele tasuta proovitunde. Märtsis 2016 toimunud Ibero-Ameerika riikide kultuuri tutvustava festivali Iberofest korraldajate hulgas olid Hispaania, Argentina, Hondurase, Kolumbia, Mehhiko, Nicaragua, Paraguay, Portugal ja Tšiili suursaatkonnad.
    • Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ linastus 2015. a kevadel kinodes Madridis, Barcelonas ning lisaks veel 16 linnas üle Hispaania.

    Kirjandus ja teater
     

    Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi „Paigallend“, "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“, Viivi Luige "Seitsmes rahukevad", Tõnu Õnnepalu "Piiririik". Ka on hispaania keeles avaldatud proosavormis „Kalevipoeg“ ja eesti muinasjutte. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi", 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulekogu „La nieve cae, mi voz canta” (Lumi tuiskab, mina laulan). Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest „Kui tuvid kadusid“ ja „Puhastus“.

    Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).

    • Aprillis 2008 toimus Madridis traditsiooniline „Raamatute öö”, kus sel korral osales eesti luuletaja Triin Soomets.Mais 2008 osales Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet oma seitsmenda luulekoguga „Silmad peksavad seinu” Barcelona Rahvusvahelise Poeesia festivalil.
    • Mais 2010 külastasid hispaania kirjanik ja aktiivne naisõiguslane Rosa María Rodríguez Magda ja hispaania kirjanik, filoloog ja publitsist Josep Carles Lainezi Tartu kirjandusfestivali Prima Vista.
    • 2011. a alguses ilmus hispaania keeles Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“. Märtsis 2011. a Madridis toimunud raamatu esitlusel osales ka autor.
    • 2011. a ilmus Sofi Oksaneni „Puhastuse“ tõlge hispaania keelde. 2012 mais toimus „Puhastuse“ esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel.
    • Mais 2013 tuli Eesti Draamateatri Maalisaalis esimesele lugemisele hispaania kirjaniku Juan Mayorga näidend "Lõputu rahu". Mayorga esines ka Euroopa Majas Kirjanduskohviku Hispaania kirjanduse õhtul.Augustis 2013 tuli Pärnu rahvusvahelisele teatrifestivalil MONOMAFFIA lavale etendusega „Medeal on midagi südamel“ Hispaania näitleja Ana Asensio. Detsembris 2013 toodi Draamateatris lavale Jordi Galcerani „Leke“.
    • Mais 2014 esitles kirjastus Ediciones Xorki Eesti muinasjuttude raamatu „Cuentod tradicionales estonios“ teist trükki. Raamatu toimetaja on Jüri Talvet, tõlkija Hella Aarelaid.
    • Novembris 2014 esitleti Madridis hispaaniakeelset Juhan Liivi luulekogu „La nieve cae, mi voz canta” (Lumi tuiskab, mina laulan). Teos jõudis hispaania keelde Madridi kirjastuse Xorki, koostaja Jüri Talveti ning tõlkijate Ángela Artero Navarro ja Albert Lázaro-Tinauti ühistöös.
    • Veebruaris 2015 esitles José Miguel Cejas oma raamatut „El baile tras la tormenta“ Madridis. Raamatuesitlusel rääkis Eesti kogemusest ja elust Katoliku kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan.
    • Jaan Krossi raamatut Paigallend esitleti Valencias detsembris 2015. Teos on trükitud kirjastuse IMPEDIMENTA poolt.
    • 2016. aastal ilmus hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.


    TopBack

    © Eesti Suursaatkond Madridis Calle Claudio Coello 91 - 1D, 28006 Madrid, tel. (34 91) 426 16 71 , e-mail: Embassy.Madrid@mfa.ee